Prindi

Pretsedent seadustas digiallkirja kasutamise

27.06.2003

(Henrik Roonemaa artikkel, mis ilmus 26. juuni Postimehes. Originaal on saadaval aadressil http://www.postimees.ee/index.html?op=lugu&rubriik=49&id=105937&number=839.)

Kohtuvaidlused võivad nüüdsest hakata osalistele mugavamalt kulgema, sest eelmise nädala otsusega lubas ringkonnakohus esimest korda Eestis edastada vajalikud dokumendid e-postiga ja digiallkirjastatult.

Digiallkirja-alane vaidlus jõudis Tallinna ringkonnakohtusse tänu Eesti Raudtee, konkurentsiameti ning Valga Külmutusvagunite Depoo vahelisele vaidlusele, sest depood esindav vandeadvokaat Andres Hallmägi saatis ühe dokumendi kohtusse e-postiga, lisades digiallkirjastatud dokumendi. Tallinna halduskohus aga väitis, et nemad ei oska seda lugeda ja jätsid dokumendi seetõttu arvestamata.

«Ma ei teinud seda tehnoloogilisest kiusust või ülbusest,» rääkis Hallmägi. «Aga see oli natuke põhimõtte asi, sest kui ametnikke tagant ei torgi, siis nad ise end liigutama ei hakka.»

Pretsedent Euroopas

Vaidlus jõudis aga ringkonnakohtusse, mis ütles, et digiallkiri on Eestis tavaallkirjaga võrdsustatud ning seetõttu poleks kohus tohtinud öelda, et nad dokumendiga midagi peale ei oska hakata.

«Samuti ei takistanud digitaalsel teel saadetud dokumendi vastuvõtmist kohase tarkvara puudumine - vastava tarkvara vajadusel viivitamatu installeerimine oli ja on ka käesoleval ajal kohtutes võimalik,» seisab ringkonnakohtu määruses.

Digiallkirja kasutamist propageeriva sertifitseerimiskeskuse juhataja Ain Järv nimetas otsust märkimisväärseks nii Eesti kui lähema Euroopa kontekstis. «Me ootasime sellist juhtumit ja mõtlesime lausa, et peaks selle ise provotseerima,» rääkis Järv. «Aga nüüd meil on garantii, et see on ka õigussüsteemis kehtiv allkiri.»

Hallmägi büroo saadab päevas välja kümneid kirju kohtutele ja partneritele ning advokaat ei kujuta enda sõnul ettegi, et peaks paberasjaajamisele tagasi minema.

Koos pretsedenti loova otsusega on ka justiitsministeerium alustanud kohtutes laiemat programmi, et kõigisse neisse võiks dokumente saata digiallkirjaga ilma probleemideta.

Digiallkirjad ka paberile

«Nii nagu on erinevaid inimesi, on ka erinevaid kohtuametnikke ja kohtunikke, mõned on digiallkirjast väga huvitatud, mõned mitte,» rääkis Laas.

Kuni juuni keskpaigani oli probleemiks see, et digiallkirju ei saanud kuidagi arvutist paberile, seda oli aga kohtutes tihtipeale vaja, sest suurem osa digiallkirjadega dokumente tuli varem või hiljem lõpuks ikka välja trükkida.

Tänu justiitsministeeriumi soovile lisas sertifitseerimiskeskus digiallkirjade juurde aga võimaluse trükkida välja dokument koos kinnituslehega, kus on kirjas, kes on digiallkirjad andnud ja millal. Sellele lehele saab omakorda keegi kinnitusallkirja anda, et kusagil arvutis selline dokument selliste digiallkirjadega olemas on.

Digiallkirjade kasutamist kohtutes tervitab ka vandeadvokaat Marko Tiiman, kes Eesti Raudtee esindajana Hallmägi käitumise üle kohtule kaebas.

«See oli konkreetse juhtumi küsimus, aga mina isegi julgeksin öelda, et digiallkirja võiks kohtutes täitsa katsetada,» rääkis Tiiman. «Niikuinii liiguvad dokumendid advokaatide, klientide ja isegi kohtute vahel praegu e-postiga.»