Prindi

Digiallkirja tasuvusanalüüs:
laialdane kasutamine toob rahalise kasu

SK viis koostöös MoZg Agentuuriga läbi uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada digiallkirja kasutegur ning viia läbi tasuvusanalüüs. Digiallkirja kulueeliseid dokumentide omakäelise allkirjastamise ees
uuriti era- ja avaliku sektori organisatsioonide põhjal.

Uuringu esimeses staadiumis viidi läbi küsitlus mitmete era-
ja avaliku sektori asutuste seas. Tulemuste põhjal valiti uurimisobjektideks Tartu Ülikool ja Eltel Networks, mis
on dokumentide menetlemise poolest väga erinevad organisatsioonid. Nii TÜ kui Eltel Networks
allkirjastavad pidevalt väga palju dokumente ning seetõttu saab dokumentide suure mahu pealt leida keskmise võimalikult väikese veaprotsendiga.

Uuring baseerus põhiteenuste ja alternatiivide SWOT-analüüsil ning alternatiivtulususe meetoditel. Need aitasid välja selgitada ühe kliendi teenindamisele panustatud aega ning kulusid nii omakäelise allkirjastamise kui ka digiallkirjastamise puhul. Kulude hindamisel on oluline pöörata tähelepanu ka dokumentide mahukusele ja valitud perioodil allkirjastatavate dokumentide hulgale.

SK välja töötatud digiallkirja tasuvuskalkulaatori abil on võimalik välja selgitada dokumentide allkirjastamisega kaasnevad kulud. Kalkulaatori tingimusi arvestades võimaldaks digitaalne allkirjastamine Eltel Networksil igakuiselt kokku hoida 1380 eurot ja Tartu Ülikoolil 11500 eurot, mis teeb viimasel juhul nelja aasta peale üle poole miljoni euro. Seejuures oleks suurim kokkuhoid tööjõu kuludelt, samuti printimise- ja postikuludelt.

Arvuta ettevõtte lepingute allkirjastamise kulud!
Kasuta digiallkirja tasuvuskalkulaatorit.


Järeldused

Läbiviidud küsitluse põhjal selgus, et

  • mitmetes ettevõtetes on digiallkirja kasutamise võimalused ja eelised tugevalt teadvustatud ja digitaalselt allkirjastamist juurutatakse aktiivselt (ka juhtkonna eestvedamisel).
  • osade ettevõtete esindajatel on pealiskaudne arusaam dokumentide allkirjastamisega seotud kuludest
  • ettevõtete esindajatele tuleks näidata, et digiallkirjastamine toob selget rahalist kasu
  • klienditeenindamise protseduurid on üles ehitatud pigem omakäelisele allkirjastamisele
  • ettevõtte esindajad ei tajunud oma võimalikku aktiivset rolli digiallkirja propageerimisel
  • sageli näevad töötajad digiallkirjas kohustuslikku arendustööd, selle asemel, et näha võimalikku rahalist kasu ja suuremat efektiivsust