Prindi

Ajalugu

Sertifitseerimiskeskuse ajalugu ulatub 2000. aasta detsembrisse, mil jõustus digitaalallkirja seadus. Sellest lähtuvalt kirjutasid 2001. aasta veebruaris AS EMT, AS Hansapank, AS Eesti Ühispank ja AS Eesti Telefon alla aktsiaselts Sertifitseerimiskeskuse asutamislepingule. Alates sellest ajast on SK pidevalt arenenud ning kasvanud tänaseks 35 professionaalse töötajaga riiklikult akrediteeritud sertifitseerimis- ja ajatempliteenuse pakkujaks.

2012

2012. a laiendas SK oluliselt oma tegevust Leedus, mis tähendas püsiva esindaja värbamist ja kohalike tugevate elektroonilise ID pakkujate vahendamist. Seeläbi suutsime oma klientidele ühe lahenduse kaudu pakkuda kõiki Leedus kasutuselolevaid autentimis- ja allkirjastamislahendusi.
Jätkus aktiivne ID-kaartide vahetamine ning pidevalt kasvas elektroonilise ID kasutjate hulk. 2012. a lõpuks oli eID kasutajaid 547 715. Aasta lõpus kasvas ka Mobiil-ID väljastuste hulk – tänu EMT kampaaniale ning tasuta liitumisvõimalusele sai Mobiil-ID kuus ligi 3000 uut kasutajat. Aasta lõpu seisuga oli aktiivseid Mobiil-ID kasutajaid juba ca 35 000.
Riigiga koostöös arendatud baastarkvara jõudis esmakordselt nii AppStore'i kui ka Microsofti automaatsetesse uuendustesse. Parendasime DigiDoci tarkvara ja dokumentatsiooni ning uuendasime lõppkasutajatele ja arendajatele mõeldud veebi www.id.ee. Tänu töökorralduse muutmisele suutsime oma teenust stabiliseerida ja reageerimisvõimekust tõsta.
Novembrikuus toimus Kochi Aitades SK Aastakonverents "eID arengud ja turvalisus".
Aasta lõpus tõime Trüb Baltic AS ja AS SEB Pangaga välja Eestis ja lähiturgudel uudse lahenduse – SEB töötõendi. Töötõendga saab avada uksi, logida sisse tööjaamadesse ning anda juriidiliselt korrektset digitaalallkirja. Loodame, et antud lahendus leiab rakendust ka teistes organisatsioonides.
Rahvusvahelises koostöös alustas SK tegevusi STORK 2.0 ja Future ID projektides.
2012. aasta detsembrikuus anti sajas miljones digitaalallkiri, mida tähistati veebikampaaniaga.

2011

Andsime välja 68 301 699 kehtivuskinnitust, mis on eelmise aastaga võrreldes kolmandiku võrra rohkem. Vahendasime 26 miljoni digitaalallkirja loomist.
Aasta alguses tõime koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga välja riiklikult väljastatava Mobiil-ID. Riigikogu valimistel kasutati esmakordselt elektroonilisel hääletamisel valija isiku tuvastamiseks Mobiil-ID-d. Sellega kadus Eesti turult tol hetkel sisuliselt eraõiguslikult väljastatava digitaalallkirja sertifikaadi teenus.
Võtsime kasutusele ka uued sertifitseerimise võtmed ning uue sertifitseerimise infosüsteemi. Alates 11. juulist väljastame kõikidele Eesti riiklikele isikutunnistustele sertifikaate ESTEID-SK 2011 sertifitseerimisahelast.
Meie peamine fookus kogu aasta vältel oli riigile ID-kaardi baastarkvara arendamine: jaanuaris plaanitud tarkvaraversioon Windowsi platvormile koos uue ID-kaardi toega, veebruaris lisaversioon ning plaaniline versiooniuuendus kevadel ja sügisel.
Novembris toimus Kõltsu mõisas SK Aastakonverents "Ärikasu digitaalsest asjaajamisest".
Eriti edukaks saab pidada 2011. aastat tahhograafide osas – alustasime allhanke pakkumist Soomele ja pilootprojektiga Venemaal. Väljastasime 42 594 tahhograafi kaartide sertifikaati – see on pea neljakordne tõus võrreldes varasema aastaga. Aasta jooksul lisandus 73 975 ID-kaardi elektroonilist kasutajat. 2011. aasta lõpuks oli ID-kaardi elektroonilisi võimalusi kasutanud 483 409 inimest.

2010

Aasta alguseks ületas ID-kaardi elektrooniliste kasutajate arv 300 000. ID-kaardi elektroonilisi kasutajaid oli jaanuaris ligi 28 %. Kehtiv ID-kaart oli 1 087 256 inimesel.
Märtsis lisati SK juursertifikaat ka Mozilla Firefox veebilehitsejasse. Kasutajad said selle automaatselt koos Firefox’i versiooniga 3.6.2.
Juunis omistas Krediidiinfo Sertifitseerimiskeskusele kõrgeima ehk AAA krediidireitingu, mida antakse vaid suurepäraste finantsnäitajatega ettevõtetele. Juuli lõpus sõlmiti Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusega leping, mille kohaselt jätkab ID-kaardi tarkvara arendamist SK. Tarkavara loodi Windowsi ja Maci erinevatele versioonidele ning Linuxi kolmele enamlevinud distributsioonile.
Septembri alguses toimus Tallinna Õpetajate Majas Sertifitseerimiskeskuse Aastakonverents.
Oktoobris võeti kasutusele digitaalne isikutunnistus, mis on mõeldud kasutamiseks ainult elektroonilises keskkonnas ning selle saab kätte juba taotluse esitamise päeval. Nädal hiljem andis SK Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusele üle ID-kaardi baastarkvara Linuxile ja Macile. Tarkvara valmis Maci kahele viimasele versioonile ning kolmele Eestis enamlevinud Linuxile (Ubuntu, Open Suse, Fedora).

2009

SK juursertifikaat lisati ka Apple’i veebilehitsejasse Safari. Apple’i brauseri kasutajad saavad sertifikaadi automaatselt koos Apple’i turvauuendusega.
Suve lõpus kolisime uutesse ruumidesse Pärnu mnt 141 asuvas ärimajas Delta Plaza.
Oktoobris müüs SK ID-pileti keskkonda opereeriva tütarettevõtte Ühendatud Piletid aktsiaseltsile PoohTech.
Novembrist hakkas mobiilioperaator Elisa oma klientidele pakkuma Mobiil-ID teenust. Tema eeskujule järgnes detsembris Tele2. Seega oli nüüdsest võimalik Mobiil-ID teenust kasutada kõigi suuremate mobiilioperaatorite klientidel.

2008

Kuus aastat SK-d juhtinud Ain Järve asus tööle Sihtasutuse Vaata Maailma juhatajana. Sertifitseerimiskeskuse uueks juhiks sai Kalev Pihl.
Sel aastal laienes oluliselt ID-pileti kasutusala. SK ja Tallinna linnavalitsuse vahel viieks aastaks sõlmitud lepingu kohaselt laienes ID-pilet kuue kuu jooksul enamikule linna poolt müüdavatele piletitele (sh loomaaed, ujulad, muuseumid). Lisaks avanesid 2009. aasta lõpuks uue piletisüsteemi võimalused ka Tallinna väliskülalistele.
Detsembris hakkas SK kinnitama ka välismaiste sertifikaatide kehtivust. Laiendatud kehtivuskinnituse teenuse raames hakkas SK kehtivusinfot väljastama lisaks Eesti ID-kaardile ka Soome, Belgia ja Portugali ID-kaartide sertifikaatide kohta.

2007

Aasta alguses sai ID-kaardi paigaldustarkvara uue kasutajasõbraliku välimuse ning on sellest ajast alates vabalt kättesaadav eesti, vene ja inglise keeles aadressil https://installer.id.ee/
Kevadel asutasid Baltimaade suurimad pangad, sideoperaatorid ja sertifitseerimisteenuste pakkujad Baltic WPKI Forumi, mille eesmärk on ühtlustada elektroonilise identiteedi standardeid Baltimaades.
Aprill tõi endaga kaasa mitmed tehnoloogilised uuendused: Arvutikaitse 2009 raames jõudsid müüki sisemised ID-kaardi lugejad sülearvutitele; ID-kaardi tarkvara uus versioon hakkas toetama Firefoxi.
Suve alguses valis Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) algatuse Arvutikaitse 2009 “Aasta tegu 2006” tiitli saajaks. Uus innovaatiline teenus Mobiil-ID pälvis tiitli “Aasta idee 2006”.
Samal ajal tõi EMT koos SK-ga turule Mobiil-ID teenuse, mis on sisuliselt ID-kaardi edasiarendus mobiiltelefonis. Esimese kuu lõpuks kasutas Mobiil-ID-d juba 600 inimest.
Aasta lõpus anti Eesti e-hääletuse tehnilise lahenduse loojale Tarvi Martensile Rahvusvahelise Noortekoja (Junior Chamber International) maailmakongressil Rahvusvahelise Noortekoja väljapaistva noore inimese auhind. Enne teda oli sellise auhinna saanud ainult üks eestlane.

2006

Sel aastal sõlmisid Hansapank, SEB Eesti Ühispank, Elion ja EMT ning riigi esindajana Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arvutikaitse 2009 lepingu, mille eesmärk oli kujundada Eestist aastaks 2009 maailma turvalisima infoühiskonnaga riik.
ID-pileti võidukäik jätkus – elektrirongides saab 30-päeva kaarte osta ka elektroonilise ID-pileti kujul.
Vaata Maailma SA ja maailma suurimate kiipkaarditehnoloogia tootjate hulka kuuluv Omnikey sõlmisid raamlepingu senisest kaks kuni kolm korda soodsama hinnaga ID-kaardi lugejate tarnimiseks Eestisse. Leping võimaldas aastatel 2007-2009 tarnida Eestisse kokku kuni 600 000 lugejat.
Koos kooliaasta algusega said Tartu Ülikooli tudengid esimestena Eestis kasutada uusi ID-piletite tüüpe, et tasuda sularahavabalt väljastusteenuste - printimise, skaneerimise ja paljundamise - eest. 
Septembris allkirjastati leping SK ja Leedu suurima mobiilsideoperaatori Omniteli vahel, mille alusel hakkab SK pakkuma Omniteli klientidele digitaalseid sertifikaate. Tänu sellele on Leedus võimalik mobiiltelefoni abil digitaalallkirja andmine ja sisselogimine e-teenustesse, näiteks internetipanka.
Aasta lõpuks ületas väljastatud ID-kaartide arv miljoni piiri.

2005

Aasta alguses toimus Tallinnas rahvaküsitlus, kus esmakordselt maailmas oli linnakodanikel võimalus anda hääl ka elektrooniliselt. Seda võimaldas kolm aastat tagasi kasutusele võetud ID-kaart, mille kasutajate hulk ületas 2005. a suvel 800 000 piiri. Arvestades, et kehtivaid isikutunnistusi oli tol hetkel 751 616, oli Eestis isikutunnistus ligi 56% elanikkonnast.
ID-kaardi võidukäik jätkus - Apollo Raamatud võttis esimesena Eestis ID-kaardi oma kliendikaardiks ning Eesti tolle aja suurim arvutitootja ML Arvutid lisas oma arvutitele isikutunnistuse elektrooniliseks kasutamiseks, sh digitaalallkirja rakendamiseks vajalikku tarkvara.
Tunnustamaks Sertifitseerimiskeskuse panust Tallinna ja Tartu ühistranspordis kasutatava ID-pileti süsteemi väljatöötamise eest, pälvis SK Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidult aasta auhinna „Aasta Tegu 2004“.
Eduka juurutuse järel käivitus Eestis üle-euroopalise digitaalse sõidumeeriku (digitahhograaf) projekt, mille eesmärk on tagada autovedudega tegelevate mootorsõidukijuhtide tervise kaitse ja soodustada töötingimuste ja liiklusohutuse paranemist. Digitaalne sõidumeerik võimaldas esmakordselt teabe elektroonilist salvestamist autojuhi tegevuste ja sõidukite kasutamise kohta.
Oktoobris toimunud kohalike omavalitsuse valimiste eelhääletuse käigus said kodanikud anda hääle ka elektrooniliselt, tuvastades oma isiku ja andes digiallkirja oma ID-kaardi abil. Maailmas esmakordne ettevõtmine õnnestus hästi: digitaalselt hääletas 9317 inimest.
2005. aasta kokkuvõttes on Tallinnas, Tartus ja Harjumaal ühistranspordi kasutajad ostnud ligi 1 miljon ID-piletit.

2004

Märtsis käivitus Tallinnas ID-pileti süsteem. Uut elektroonilist sõiduõigust hakkas lühikese ajaga kasutama mitukümmend tuhat ühistranspordis sõitjat. Täna kasutab ID-piletit erineva kestvusega sõiduõiguse ostmiseks enam kui 100 000 inimest. Teenuse müügivõrk on tõenäoliselt üks parimaid maailmas: ID-piletit saab osta internetist, tava- ja mobiiltelefoniga, spetsiaalsest piletiautomaadist ning ka klienditeenindaja käest.
Sarnaselt Tallinnaga käivitus ka Tartus ID-pileti süsteem: elektroonilisi ühistranspordipileteid saab osta ööpäevaringselt ning sõiduõiguse tõendamiseks piisab vaid piletiomaniku ID-kaardist.

2003

Aasta esimesel kuul avasime koos Eesti Telefoniga DigiDoc-portaali sõnumivärava, kus saab digitaalselt allkirjastada fakse ja kõnet.
Maikuus kirjutasime Soome rahvastikuregistrikeskusega alla koostööleppele, mille kohaselt hakkasid Soome ja Eesti ühtlustama riikidesisest ja riikidevahelist digitaalallkirjade ja digitaalsete dokumentide vahetust puudutavaid standardeid, tehnoloogiaid ja praktikaid.
Juunis avasime rahvusvahelise digitaalallkirja projekti OpenXAdES veebisaidi aadressil www.openxades.org. Projekti eesmärk on ühtlustada digitaalallkirjade ja digitaalsete dokumentide kasutamise praktikaid eri riikides ning saavutada praktikate ühildumine.
Augustis võitis SK koos partneritega Tallinna linna poolt korraldatud hanke ühistranspordi elektroonilise pileti- ja maksesüsteemi loomiseks ja opereerimiseks. Algasid ettevalmistused maailmas ainulaadse ID-pileti süsteemi käivitamiseks.
Septembris anti Tallinnas, Eesti Ühispanga Kopli kontoris kätte 300 000. ID-kaart.

2002

Aasta alguses jõudsid kaua oodatud ID-kaardid esimeste Eesti kodanikeni. Vähem kui kolm kuud hiljem antakse 10 000. taotlejale üle uus digitaalne isikutunnistus. ID-kaardi võidukäik Eestis on alanud.
Märtsis sai SK uueks juhatajaks Siseministeeriumi senine IT-juht Ain Järv, kes juhtis SK-d 6 aastat.
Oktoobri algusest alates said kõik ID-kaardi omanikud tasuta kasutada digitaalallkirjastamise lahenduse DigiDoc klientprogrammi, mille abil saab anda Eestis seaduslikult kehtivat digitaalallkirja. DigiDoci lahenduse arendamist rahastasid võrdselt Eesti Telefon, Eesti Ühispank, EMT ja Hansapank. Neli päeva hiljem allkirjastasid Tallinna ja Tartu linnapead kahe linna vahelise infotehnoloogiaalase koostöölepingu. See oli esimene digitaalselt allkirjastatud dokument Eestis.
Aasta lõpus anti kätte 100 000. ID-kaart. Vähem kui 11 kuuga väljastasime 100 000 ID-kaarti, mis tähendab, et iga päev väljastati keskmiselt 320 kaarti.

2001

Lähtuvalt 2000. aastal jõustunud digitaalallkirja seadusest kirjutasid 16.02.2001 AS EMT, AS Hansapank, AS Eesti Ühispank ja AS Eesti Telefon alla AS Sertifitseerimiskeskuse (SK) asutamislepingule. SK juhiks sai Kalle Tarien, kelle ülesandeks oli uue firma käivitamine.
Sama aasta kevadel võitis SK Siseministeeriumi riigihanke Eesti ID-kaartidele sertifitseerimisteenuse pakkumiseks.
Septembris kanti SK Sertifitseerimise Riiklikku Registrisse, mis seadustas meie poolt osutatava sertifitseerimisteenuse ja lõi aluse seadusliku digitaalallkirja rakendamiseks Eestis.
Aasta lõpus allkirjastasid siseminister Tarmo Loodus ja SK juhataja Kalle Tarien lepingu, mille kohaselt hakkas SK osutama Siseministeeriumile digitaalallkirja seadusega kooskõlas olevat sertifitseerimisteenust.
Samal ajal algas ID-kaardi projekti juurutamine. ID-kaartide sertifikaatide kõrval sündis tarkvarakomplekt, mille hulka kuuluvad ID-installer ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks vajaliku juhttarkvaraga ja DigiDoc portaal ning klienttarkvara, mis võimaldavad failide digiallkirjastamist ning digiallkirjastatud failidega töötamist.